FIC Logo

Informasaun Utíl

Back to List
Stay

Rekisitu ba Simplifikadu Naturalizasaun ba Imigrante Kasamentu

10/1/2025
Views 8
Author:system
Rekisitu ba Simplifikadu Naturalizasaun ba Imigrante Kasamentu (Lia Naun Sidade, Artigu 6, Parágrafu 2)
Tenke iha estadu kazamentu ho Espozu Nasionál
Tenke hetan rejistu kazamentu legal ho Espozu Nasionál.
※ Metodu Naturalizasaun ba Kazamentu Faktuál
Maibé iha kazamentu fatual, bele aplika ba permisasaun naturalizasaun, liu sé katak iha kazu ida ne’e laos simplifikadu naturalizasaun maos naturalizasaun jeral, tanba ne’ebé presiza rezide kontínuu iha Kórea durante 5 anos ka liu liu hodi aplika.
Tenke rezide kontínuu iha Repúblika Kórea
Rezidénsia 2 anos ka pasu 3 anos rezidénsia 1 an
Iha estadu kazamentu, presiza uza moruk rezide kontínuu iha Repúblika Kórea durante 2 anos ka liu. Se la iha moruk rezide kontínuu durante 2 anos, depois kazamentu pasu 3 anos ho iha estadu kazamentu rezide iha Repúblika Kórea durante 1 an ka liu, bele.
Kalkulu Períodu Rezidénsia
Inísiu períodu rezidénsia saida liu entrada legal ho kompleta rejistu Estranjeiru. Tenke kontínuu harii iha loron ne’e durante 2 anos. Maibé, iha kazu ne’ebé koresponde ba um di tuir sira:
1. Durante iha Kórea, antes períudu estadia remata, hetan permisasaun reentrada ho sai, depois reentra durante períudu permisasaun ne’e
2. Durante iha Kórea, sai temporáriu tanba raza la bele estendeu períudu estadia, ho reentra ho visa entrada durante 1 mês
3. Iha raza sira ne’ebé hanesan ho 1. ho 2., ho total períudu estadia anterior ho posterior, Ministiru Justisa hetan rekonaesimentu katak adekuadu ba soma
Períodu Rezidénsia nia esepsaun: Óbito·Desaparementu Espozu, Divórciu·Vivu Separadu ho Edukasaun Fulan Liu Tan
Maibé, se la atin períudu rezidénsia rekisitu, maibé koresponde ba um di tuir sira, depois kompletu períudu restante ne’e, ho rekonaesimentu Ministiru Justisa, bele aplika ba permisasaun simplifikadu naturalizasaun.
1. Durante kazamentu ho Espozu Nasionál, óbito ka desaparementu Espozu ka raza seluk ne’ebé la iha responsabilidade ba ema ne’e, la bele continua vida kazamentu normal
2. Eduka ka presiza eduka labarik liu rai ne’ebé hetan iha relasaun ho Espozu Nasionál
Rekisitu seluk ne’ebé nesesáriu (Lia Naun Sidade, Punktu 2 to’u 6).
Tenke maioridade (19 anos) tuir "Kodegu Sivil" Repúblika Kórea nia
Tenke kondute limpu, hanesan respeita leiz sira
※ Rekisitu Kondute Limpu (Regulamentu Implementasaun Lia Naun Sidade Artigu 5-bis)
1. Estranjeiru ne’ebé hakarak hetan permisasaun naturalizasaun la koresponde ba um di tuir sira, Ministiru Justisa konsidera sirkunstánsia violasaun leiz, frekuénsia, graudu prejudiku públiku, kontribuisaun ba sosiedade Kórea, sirkunstánsia humanitáriu ho benefísiu nasionál, ho rekonaese kondute limpu
a. Peskiza ne’ebé hetan sentensa prisão ka liu ne’e, desde fin implementasaun sentensa ka isenta implementasaun, la liu 10 anos
b. Peskiza ne’ebé hetan sentensa prisão ka liu ho suspensasaun implementasaun, la liu 7 anos depois períudu suspensasaun remata
c. Peskiza ne’ebé hetan multa, la liu 5 anos depois paga multa
d. Peskiza ne’ebé hetan suspensasaun sentensa ka suspensasaun prospekusaun, la liu 2 anos depois data hetan suspensasaun
e. Peskiza ne’ebé hetan ordene deportasaun forçadu tuir Artigu 59, Parágrafu 2 Lia Kontrole Imigrasaun, la liu 10 anos depois data sai loron
f. Peskiza ne’ebé hetan ordene saida tuir Artigu 68, Parágrafu 1 Lia Kontrole Imigrasaun, la liu 5 anos depois data sai loron
g. La paga Impostu Nasionál·Alfándega ka Impostu Lokal
h. Ministiru Justisa rekonaese koresponde ba raza sira hanesan a. to’u g.
2. Maibé Estranjeiru ne’ebé hakarak naturalizasaun koresponde ba um di liu ba, Ministiru Justisa konsidera sirkunstánsia uza ba koresponde, graudu prejudiku públiku, kontribuisaun ba sosiedade Kórea, sirkunstánsia humanitáriu ho benefísiu nasionál, ho rekonaese kondute limpu
Tenke iha kapasidade manutén vida tuir assitu rasik (benfíkia) ka fatin (habilidade) ka depende ba família ne’ebé moris ho, ho kapasidade manutén vida
Tenke iha kompeténsia basa hanesan kapasidade língua Koreana ho komprensa kostume Repúblika Kórea, ho kompeténsia basa hanesan Nasionál Kórea
Ministiru Justisa tenke rekonaese katak permisasaun naturalizasaun la perjudika seguransa nasionál·mantén ordene ka benefísiu públiku
Prosedimentu Permisasaun Simplifikadu Naturalizasaun
Aplika Permisasaun Naturalizasaun
Tanba hetan diferensa dokumentu aplika permisasaun depende ba estadu kazamentu normal ka lae, presiza atensaun.
Kazu Jeral
Estranjeiru ne’ebé rejista kazamentu ho Espozu Nasionál Kórea ho continua vida kazamentu normal, ba aplika permisasaun simplifikadu naturalizasaun, tuir Formuláriu Anexo 2 Regulamentu Implementasaun Lia Naun Sidade nian Aplika Permisasaun Naturalizasaun ho anexa dokumentu tuir sira ba Diretór Servisu Imigrasaun·Estranjeiru, Diretór Servisu Imigrasaun·Ofísu Estranjeiru, Diretór Servisu Imigrasaun·Estranjeiru Subofísu ka Diretór Servisu Imigrasaun·Ofísu Estranjeiru Subofísu (mai direit “Diretór sira”), tuir Artigu 3, Parágrafu 1 Dekretu Implementasaun Lia Naun Sidade ho Artigu 3, Parágrafu 2 Regulamentu Implementasaun Lia Naun Sidade.
1. Dokumentu prova Estranjeiru
2. Dokumentu prova rasik ka família ne’ebé moris ho iha kapasidade manutén vida, um di tuir sira
a. Aplikante naturalizasaun jeral, um di dokumentu tuir sira
① Prova rendimentu liu Renda Nasionál Bruta per kapitula (GNI) tuir anun síu Banku Koreana Nasionál (emitidu husi Diretór Impostu)
② Dokumentu prova assitu finanseiru liu 60 milhões wón (depósitos·aforu·valorese papél sira)
③ Dokumentu prova proprietáriu imóvel liu 60 milhões wón tuir preçu públiku, preçu transasaun reais ka preçu merkadu banku sira, ka kopia kontratu arrendu imóvel ho depósitu garantia liu 60 milhões wón
④ Dokumentu sira ne’ebé Ministiru Justisa rekonaese hanesan ho ① to’u ③
b. Aplikante permisasaun simplifikadu naturalizasaun, um di dokumentu tuir sira
① Dokumentu prova assitu finanseiru liu 30 milhões wón (depósitos·aforu·valorese papél sira)
② Dokumentu prova proprietáriu imóvel liu 30 milhões wón tuir preçu públiku, preçu transasaun reais ka preçu merkadu banku sira, ka kopia kontratu arrendu imóvel ho depósitu garantia liu 30 milhões wón
③ Prova empregu ka prova fatu planu empregu
④ Dokumentu sira ne’ebé Ministiru Justisa rekonaese hanesan ho ① to’u ③
※ Kona-ba dokumentu ne’ebé Ministiru Justisa aprova, bele hetan iha "Diretriz Prosedimentu Servisu Sidade" (Regulamentu Ministériu Justisa Nr. 1335, emitidu 9.1.2024, efetivu 15.1.2024).
3. Se iha ema ne’ebé aplika akizisaun dependente, dokumentu prova relasaun ne’e
4. Sertifikadu rejistu relasaun familiar Espozu Koreano nian. Maibé, se kaze iha estránjeru ho fatu kazamentu la rejista iha rejistu relasaun familiar Espozu Koreano nian, subistitui ho dokumentu prova fatu kazamentu
Eksaminasaun Aplika Permisasaun Naturalizasaun
Inkuestiga·Investigasaun·Verifikasaun ba Eksaminasaun Rekisitu Naturalizasaun
Ministiru Justisa bele rekeri aplikante naturalizasaun hodi aparesi ba manifesta opinião ka entrega material relasionadu, ho investiga lokal morada aplikante ba verifica se atin rekisitu naturalizasaun, tuir Artigu 4, Parágrafu 1 Dekretu Implementasaun Lia Naun Sidade.
Tuirtoo, durante eksaminasaun rekisitu naturalizasaun, bele pedi ba lidér instituisaun relasionadu ba inkuestiga identidáde, rejistu krime ho investigasaun padraun estadia aplikante, ka opinião kona-ba matéria nesesária seluk, tuir Artigu 4, Parágrafu 2 Dekretu Implementasaun Lia Naun Sidade.
Eksaminasaun Elegibilidade Naturalizasaun
Rezultadu investigasaun elegibilidade aplikante naturalizasaun, se rekonaese atin rekisitu naturalizasaun, sei halo eksaminasaun kondute limpu, kompeténsia língua Koreana ho komprensa kostume Repúblika Kórea, ho kompeténsia basa hanesan Nasionál Kórea.
Ministiru Justisa implementa ba aplikante permisasaun naturalizasaun avaliasaun kumprehensivu tuir Artigu 48, Parágrafu 2, Punktu 3 Dekretu Implementasaun Lia Kontrole Imigrasaun (mai direit "Avaliasaun Kumprehensivu") ho eksaminasaun entrevistan, tuir Artigu 4-bis, Parágrafu 1, Testu Prinsipál Dekretu Implementasaun Lia Naun Sidade.
Objetu Esempasaun Avaliasaun Kumprehensivu ho Eksaminasaun Entrevisa
Imigrante kasamentu ne’ebé aplika simplifikadu naturalizasaun, ba suporta adaptasaun sosiál Estranjeiru ne’ebé hakarak akizisaun Sidade Kórea·rezidénsia permanénte Kórea, programa integrasaun sosiál ne’ebé Ministiru Justisa implementa hanesan edukasaun, fornese informasaun, konsellu sira (mai direit "Programa Integrasaun Sosiál"), ho ema ne’ebé akompleta programa ne’e ho ema ne’ebé hetan pontu 60 ka liu husi 100 iha avaliasaun kumprehensivu durante 3 anos fin, esempçom husi esamin kumprehensivu, tuir Artigu 39, Parágrafu 1 Lia Kontrole Imigrasaun, Artigu 4-bis, Parágrafu 1 Nota Dekretu Implementasaun Lia Naun Sidade, Artigu 4, Parágrafu 1, Punktu 5·5-bis·6 Regulamentu Implementasaun Lia Naun Sidade ho Artigu 7, Parágrafu 1, Punktu 3 Diretriz Prosedimentu Servisu Sidade.
Iha eksaminasaun entrevistan, eksamina rekisitu basa hanesan kapasidade língua Koreana ho postura hanesan Nasionál Kórea ho kreiza ba ordene basa demokrásia livre, tuir Artigu 4, Parágrafu 4 Regulamentu Implementasaun Lia Naun Sidade.
※ Imigrante kasamentu ne’ebé aplika simplifikadu naturalizasaun ho kontinua relasaun kazamentu normal ho Espozu, ho iha ema ne’ebé akompleta Programa Integrasaun Sosiál ho hetan pontu 60 ka liu husi 100 iha avaliasaun kumprehensivu, esempçom husi eksaminasaun entrevistan, tuir Artigu 4-bis, Parágrafu 1 Nota Dekretu Implementasaun Lia Naun Sidade, Artigu 4, Parágrafu 3, Punktu 3 ka 4 Regulamentu Implementasaun Lia Naun Sidade ho Artigu 8, Parágrafu 3, Punktu 2 Diretriz Prosedimentu Servisu Sidade.
Akizisaun Sidade Tuir Permisasaun Naturalizasaun
Rezultadu eksaminasaun elegibilidade naturalizasaun, ema ne’ebé determina final hanesan elegível naturalizasaun, promesa Nasionál di’ak iha Ministiru Justisa ho hetan sertifikadu naturalizasaun, hetan Sidade Repúblika Kórea. (Lia Naun Sidade, Artigu 4, Parágrafu 3, Testu Prinsipál).
Maibé, Ministiru Justisa bele esempçom promesa Nasionál ba ema ne’ebé rekonaese la komprende signifikaudu promesa Nasionál tanba idade, defisiénsia fízika·mentál, ka la bele expresa komprensaun ne’e (Lia Naun Sidade, Artigu 4, Parágrafu 3, Nota).
Ministiru Justisa, quando aplikante permisasaun naturalizasaun akizisaun sidade, debe notifika imediatu lidér ofísu rejistu relasaun familiar lokal ho publika iha Gazeta Ofisiál, tuir Artigu 5 Dekretu Implementasaun Lia Naun Sidade.

Comment 0

Favor tuir luron hodi fó komentáriu.

Non-members can only view comments.

Login